Summeeritud tööaeg: kuidas seda ehituses õigesti arvestada

Miks ehituses summeeritud tööaega kasutatakse

Ehitustöö ei jagune ühtlaselt. Suvel on päevad pikad ja objekt käib, novembris seisab ilma pärast. Kui iga nädalat arvestada eraldi, tekivad ühel nädalal ületunnid ja järgmisel alatunnid, kuigi kuu kokku läheb täpselt normi.

Summeeritud tööaeg lahendab selle nii, et tunde vaadatakse kogu arvestusperioodi peale kokku, mitte nädala kaupa.

Arvestusperiood on kuni neli kuud

Arvestusperiood võib olla kuni neli kuud.

Pikemad perioodid on erandid, mis kehtivad üksikutes valdkondades kollektiivlepingu alusel. Ehitusettevõttel sellist erandit tavaliselt ei ole, nii et neli kuud on praktikas ülempiir.

Periood tuleb valida ja kirja panna. Kui midagi ei ole kokku lepitud, siis summeeritud tööaega ei kohaldata ja tunde arvestatakse tavakorras.

Kõige levinum viga

Ületunde arvestatakse nädala kaupa, kuigi periood ei ole veel lõppenud.

Mees teeb esmaspäevast reedeni 46 tundi. Kuus tundi üle neljakümne, järelikult ületunnid. Nii see summeeritud tööaja puhul ei käi. Ületunnid selguvad alles siis, kui arvestusperiood on läbi ja kogu perioodi tunnid on kokku loetud.

See töötab ka teistpidi. Kui üks nädal jääb lühikeseks, siis ei ole see automaatselt alatunnid, mille eest palka vähendada.

Kuidas ületunnid perioodi lõpus arvestatakse

Perioodi lõpus liidetakse tegelikult töötatud tunnid kokku ja võrreldakse kokkulepitud tööaja normiga.

Ülejääk on ületunnitöö. Selle hüvitab tööandja vaba ajaga, mis on seaduse eeldus, või rahas kokkuleppel, mille määr on 1,5-kordne töötasu.

Kui vaba aega antakse, siis antakse see üldjuhul järgmise perioodi alguses.

Piirid, mida kokku leppida ei saa

Summeeritud tööaeg ei kaota ära puhkeaja nõudeid.

Ööpäevane puhkeaeg. Vähemalt 11 järjestikust tundi iga 24 tunni jooksul.

Iganädalane puhkeaeg. Vähemalt 36 järjestikust tundi iga seitsme päeva kohta.

Keskmine töönädal. Arvestusperioodi keskmisena üldjuhul kuni 48 tundi nädalas.

Need kehtivad ka siis, kui üks konkreetne nädal oli pikk.

Mis peab töölepingus kirjas olema

Summeeritud tööaeg peab olema kirjalikus töölepingus. Suuline kokkulepe ei kanna.

Kirja lähevad arvestusperioodi pikkus, tööaja norm ja see, kuidas ületunnid hüvitatakse. Kui hüvitamise viis on jäetud lahtiseks, siis kehtib seaduse eeldus, mis on vaba aeg, mitte raha.

Mida tööandja peab suutma näidata

Vaidluses ei piisa sellest, et kokkulepe oli olemas. Näidata tuleb ka tegelikult töötatud tunde iga päeva kohta kogu perioodi ulatuses.

Neljakuuline periood tähendab umbes 85 tööpäeva iga mehe kohta. Kui need andmed on kellegi peas või laiali WhatsAppi sõnumites, siis perioodi lõpus ei ole midagi kokku lugeda.

Tunnid hoiab iga tööpäeva eraldi kirjas koos kuupäeva, objekti ja tundidega, nii et perioodi lõpus on kokkuliitmiseks olemas terve periood, mitte mälu.

Allikad

Töölepingu seadus Riigi Teatajas. Praktilised selgitused: Hedman ja Lille Õigusbüroo.

Kui konkreetne olukord on piiri peal, siis küsi Tööinspektsioonilt.

Seotud teemad

Tööaja arvestuse kohustusest üldiselt loe tööajaarvestuse juhendist. Igapäevase aruandluse kohta vaata päevaaruande juhendit.