Ületunnitöö: millal see tekib, kuidas hüvitatakse ja kus on piirid
Ületunnitöö eeldab kokkulepet
Tööandja ei saa ületunnitööd lihtsalt käskida.
Ületunnitöö tekib kokkuleppel. Ilma kokkuleppeta saab tööandja seda nõuda ainult erakorralises ja ajutises olukorras, näiteks kui on vaja ära hoida kahju.
Seadus ei nõua, et kokkulepe oleks kirjalik. Suuline kokkulepe kehtib.
Praktiline soovitus on siiski kirjalik, kas või sõnumiga. Vaidluses ei ole küsimus selles, kas kokkulepe oli, vaid selles, kes suudab seda näidata.
Kuidas ületunnid hüvitatakse
Esimene viis on vaba aeg, võrdses ulatuses tehtud ületundidega. See on seaduse eeldus.
Teine viis on raha, kui nii on kokku lepitud. Määr on 1,5-kordne töötasu.
Kui ületunnitöö langeb ööajale või riigipühale, siis need lisatasud arvestatakse oma reeglite järgi ja ei kuhjuta üksteise otsa nii, nagu vahel arvatakse.
Piirid
Keskmine töönädal kuni 48 tundi. Arvutatakse keskmisena seitsmepäevase vahemiku kohta kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul. Neljakümnetunnise töönädala puhul jääb sinna keskmiselt umbes kaheksa ületundi nädalas.
Eraldi kokkuleppel kuni 52 tundi keskmisena. Selle jaoks on vaja töötaja eraldi nõusolekut ja see ei tohi töötajale ülemäära kahjulik olla.
Töötaja saab sellest kokkuleppest välja astuda, teatades kaks nädalat ette.
Puhkeaja nõuded kehtivad edasi: vähemalt 11 järjestikust tundi iga 24 tunni jooksul ja 36 järjestikust tundi iga seitsme päeva kohta.
Summeeritud tööaeg muudab arvestuse loogikat
Ehituses on see kõige sagedasem segaduse koht.
Kui summeeritud tööaeg on kasutusel, siis ületunnid ei teki nädala kaupa. Need selguvad arvestusperioodi lõpus, kui kogu perioodi tunnid on kokku loetud ja normiga võrreldud.
46-tunnine nädal keset perioodi ei ole veel ületunnitöö. Sellest võib saada ületunnitöö perioodi lõpus, aga võib ka mitte, kui mõni teine nädal jäi lühemaks.
Mida tööandja peab suutma näidata
Vaidluses on tõendamiskoormus tööandjal. Näidata tuleb iga päeva tunnid kogu perioodi ulatuses, mitte kuu kokkuvõtet.
Kuu lõpus mälu järgi kokku pandud tabel ei ole tõend. See on rekonstruktsioon, ja see on vaidluses näha.
Tunnid hoiab iga tööpäeva eraldi kirjas sel päeval, kui töö tehti, koos objekti ja töö kirjeldusega. Perioodi lõpus on kokkuliitmiseks olemas terve periood.
Allikad
Töölepingu seadus Riigi Teatajas ja Sotsiaalministeeriumi selgitused töölepingu seaduse juurde. Praktiline käsitlus: Heli Raidve Tööõigusabi.
Konkreetse olukorra kohta küsi Tööinspektsioonilt.